pühapäev, 9. oktoober 2016

Haldusreformist

Eelmise blogipostiuse lõpetasin tõdemusega, et ei ole väga mõistlik volikogu tööst eemale hoida perioodil, kui tuleb teha olulisi otsuseid ja valikuid. Nüüd on tulemused käes. Neljapäevane rahvakoosolek oli opositsioonipoliitikute suvepuhkuse tagajärg.

Taaskord hirmutati inimesed Torma Rahvamajja  - ühinemisläbirääkimised on ummikus,läbirääkijate vahel on tõsised erimeelsused, volikogule on esitatud pidevalt ilustatud valeinformatsiooni, Torma vald jääb ühinemistoetusest ilma  jms. Oma osa andis muidugi ajakirjandus.... Selge, et sellise teate saamine ajab inimesed ärevusse. Selle asemel, et uurida juhtkomisjoni liikmetelt asjaolusid, tuli kokku kutsuda vallarahvas ja alustada süsteemset hirmutamist - kui liitutakse Jõgeva suunaga pannakse 10 aasta jooksul kinni koolid ja lasteaiad, lõpetab sõitmise ühistransport, koheselt lõpeb sajandite pikkune Torma kultuuritraditsioon ning Torma vald jääb tõeliseks ääremaaks.  Ei kõla eriti usutavalt?
Võin kinnitada, et Torma valla haridusvõrk jääb toimima ja meie inimeste liikumist valla keskusesse Jõgevale soodustatakse igati. Esmased asjaajamised saab korda ajada Torma vallamajas, kuna siia jäävad tööle ametnikud, kes aitavad inimesi nende toimingutes. Kultuuriruum jääb igal juhul toimima, kui siiani ei ole valla piirid kultuuri tegemist takistanud, siis edaspidi ei juhtu seda samuti.

Rahvakoosolekud on demokraatia pärisosa. Rahvakoosolekud, kus tekivad vestlused, väitlused või muud arutelu vormid on igati mõistlik rahva kaasamise viis. Koosolekud, kus esitatakse kallutatud informatsiooni või tehakse ühekülgset propagandat ei ole seda mitte. Kõige ebademokraatlikum ja nõukaaegse praktika näide oli see, kui koosoleku juhataja ei andnud sõna inimestele, kes soovisid selgitada komisjoni tööd ja seni tehtud otsuseid. Nagu hiljem selgus, siis koosoleku kokku kutsujad olid andnud selged juhtnöörid, kes võivad koosolekul rääkida ja kes ei või. Koosoleku eesmärk ei olnud selgitada rahvale haldusreformi käiku, vaid teha Peipsi suunalist propagandat.

Koosolekul selgus, et alustatud on rahvaküsitlusega, mille aluseks on valla valimisnimekirjad. Kuidas tagatakse andmete turvalisus ja millise metoodikaga ja kelle poolt andmeid analüüsitakse, jäi koosoleku vastuseta. Tuleb siis küsida ministeeriumist. Väidetavalt on küsitlus ülevallaline. Vastuoluline on see, et Torma piirkonnas algas küsitlus 8. oktoobril ja kestab 15. oktoobrini, Sadala-Vaiatu-Tõikvere-Rääbise piirkonnas algab küsitlus nädal aega hiljem. Veebi teel on võimalik osaleda e-kirja saates. Tegelikult on ka rahvahääletuse tulemus juba korraldajatel teada - sotsiaalmeedias  kirjutavad korraldajad nii - Küsitluse lõppedes selgub ka, kes peab vale otsustuse pärast tagasi astuma, keda umbusaldama. Seega võib arvata, et ükskõik kuidas inimesed hääletavad, siis tulemus on üks. Küsitluse eesmärk ei ole rahva arvamuse välja selgitamine, vaid soov avaldada umbusaldust. Kas selle eesmärgi saavutamiseks tuleb inimestele häma ajada ning fabritseerida rahvaüsiltust?
Rahvaküsitluses osalejatele lubatakse, et Torma valla külad säilivad ühisvallas omanimelise osavallana. Kusjuures Torma osavalda jääb ühisvalla volikogus esindama kindel arv volinikke, kelle toetamiseks moodustatake osavalla kodanikest, kodanikeühenduste ja äriühingute esindajatest esinduskogu.   Osavalla teema ei ole lahti kirjeldatud üheski ühinemislepingus, mis võiks Torma valla külasid puudutada. See on selgelt manipuleerimine inimestega nende teadmatust ära kasutades. Osavalda ei saa inimestele lubada, enne kui pole lepingusse sisse kirjutatud.  Palun mõelge, enne kui lähete allkirja andma, millele te alla kirjutate!

Jõgeva piirkonna  ühinemisleping läheb avalikule väljapanekule oktoobri lõpus ning novembri alguses toimuvad avalikud arutelud Tormas, Vaiatus ja Sadalas. Seejärel toimub AMETLIK rahvahääletus jaoskondades ja veebis ühinemislepingu ja uue valla nime osas.

P.S. Mida tegi koosolekul Aivar Kokk?