pühapäev, 9. oktoober 2016

Haldusreformist

Eelmise blogipostiuse lõpetasin tõdemusega, et ei ole väga mõistlik volikogu tööst eemale hoida perioodil, kui tuleb teha olulisi otsuseid ja valikuid. Nüüd on tulemused käes. Neljapäevane rahvakoosolek oli opositsioonipoliitikute suvepuhkuse tagajärg.

Taaskord hirmutati inimesed Torma Rahvamajja  - ühinemisläbirääkimised on ummikus,läbirääkijate vahel on tõsised erimeelsused, volikogule on esitatud pidevalt ilustatud valeinformatsiooni, Torma vald jääb ühinemistoetusest ilma  jms. Oma osa andis muidugi ajakirjandus.... Selge, et sellise teate saamine ajab inimesed ärevusse. Selle asemel, et uurida juhtkomisjoni liikmetelt asjaolusid, tuli kokku kutsuda vallarahvas ja alustada süsteemset hirmutamist - kui liitutakse Jõgeva suunaga pannakse 10 aasta jooksul kinni koolid ja lasteaiad, lõpetab sõitmise ühistransport, koheselt lõpeb sajandite pikkune Torma kultuuritraditsioon ning Torma vald jääb tõeliseks ääremaaks.  Ei kõla eriti usutavalt?
Võin kinnitada, et Torma valla haridusvõrk jääb toimima ja meie inimeste liikumist valla keskusesse Jõgevale soodustatakse igati. Esmased asjaajamised saab korda ajada Torma vallamajas, kuna siia jäävad tööle ametnikud, kes aitavad inimesi nende toimingutes. Kultuuriruum jääb igal juhul toimima, kui siiani ei ole valla piirid kultuuri tegemist takistanud, siis edaspidi ei juhtu seda samuti.

Rahvakoosolekud on demokraatia pärisosa. Rahvakoosolekud, kus tekivad vestlused, väitlused või muud arutelu vormid on igati mõistlik rahva kaasamise viis. Koosolekud, kus esitatakse kallutatud informatsiooni või tehakse ühekülgset propagandat ei ole seda mitte. Kõige ebademokraatlikum ja nõukaaegse praktika näide oli see, kui koosoleku juhataja ei andnud sõna inimestele, kes soovisid selgitada komisjoni tööd ja seni tehtud otsuseid. Nagu hiljem selgus, siis koosoleku kokku kutsujad olid andnud selged juhtnöörid, kes võivad koosolekul rääkida ja kes ei või. Koosoleku eesmärk ei olnud selgitada rahvale haldusreformi käiku, vaid teha Peipsi suunalist propagandat.

Koosolekul selgus, et alustatud on rahvaküsitlusega, mille aluseks on valla valimisnimekirjad. Kuidas tagatakse andmete turvalisus ja millise metoodikaga ja kelle poolt andmeid analüüsitakse, jäi koosoleku vastuseta. Tuleb siis küsida ministeeriumist. Väidetavalt on küsitlus ülevallaline. Vastuoluline on see, et Torma piirkonnas algas küsitlus 8. oktoobril ja kestab 15. oktoobrini, Sadala-Vaiatu-Tõikvere-Rääbise piirkonnas algab küsitlus nädal aega hiljem. Veebi teel on võimalik osaleda e-kirja saates. Tegelikult on ka rahvahääletuse tulemus juba korraldajatel teada - sotsiaalmeedias  kirjutavad korraldajad nii - Küsitluse lõppedes selgub ka, kes peab vale otsustuse pärast tagasi astuma, keda umbusaldama. Seega võib arvata, et ükskõik kuidas inimesed hääletavad, siis tulemus on üks. Küsitluse eesmärk ei ole rahva arvamuse välja selgitamine, vaid soov avaldada umbusaldust. Kas selle eesmärgi saavutamiseks tuleb inimestele häma ajada ning fabritseerida rahvaüsiltust?
Rahvaküsitluses osalejatele lubatakse, et Torma valla külad säilivad ühisvallas omanimelise osavallana. Kusjuures Torma osavalda jääb ühisvalla volikogus esindama kindel arv volinikke, kelle toetamiseks moodustatake osavalla kodanikest, kodanikeühenduste ja äriühingute esindajatest esinduskogu.   Osavalla teema ei ole lahti kirjeldatud üheski ühinemislepingus, mis võiks Torma valla külasid puudutada. See on selgelt manipuleerimine inimestega nende teadmatust ära kasutades. Osavalda ei saa inimestele lubada, enne kui pole lepingusse sisse kirjutatud.  Palun mõelge, enne kui lähete allkirja andma, millele te alla kirjutate!

Jõgeva piirkonna  ühinemisleping läheb avalikule väljapanekule oktoobri lõpus ning novembri alguses toimuvad avalikud arutelud Tormas, Vaiatus ja Sadalas. Seejärel toimub AMETLIK rahvahääletus jaoskondades ja veebis ühinemislepingu ja uue valla nime osas.

P.S. Mida tegi koosolekul Aivar Kokk?

laupäev, 9. juuli 2016

Suund või suunatus

Viimane kuu on töös kulgenud haldusreformi rütmis. Kohalik komisjon, juhtkomisjonid ja töögrupid on kohtunud piirkondades hulgakaupa ja väiksemates seltskondades. Ikka selleks, et uurida liitumisläbirääkimistel Torma valla võimalusi ja leida parim lahendus reformi ellu viimiseks.

Torma vallal on arutlusel olnud suure Põhja-Tartumaa variant, Peipsimaa ja Jõgeva variandid. Suure omavalitsuse tekkimine eeldab head eestvedajat. Seni Jõgevamaal ei ole seda vedurit leitud ja nii on suur jagunenud kaheks väiksemaks - Peipsi ja Jõgeva piirkonnaks.
Liitumissuuna valimisel on oluline omavalitsuse geograafiline asend, suhted naabritega, elanike liikumissuunad (haridus ja teenused), varasem koostöökogemus, rahva tahe ja investeeringute võimalsused.

Torma vald on oma asendi poolest Mustvee ja Jõgeva vaheline ühenduslüli. Inimeste liikumissuundade poolest on Torma vald Jõgeva tagamaa. Meie inimesed liiguvad Jõgeva suunal tööle ja koolidesse, võtavad esmase meditsiini ja riigiametite teenuse. Koostööpartnerid ja -kogemus on Tormal mõlemal suunal olnud positiivsed. Torma vallal on olnud head naabrid.
Rahvaküsitluse järgi valisid elanikud suunaks Jõgeva.

Torma vallas on suur hulk valdkondi, mis vajavad investeeringuid selleks, et toimida ja pakkuda elanikkonnale turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda. Lõpuni on ehitamata ühisveevärk- ja kanalisatsioon, elamumajanduses tuleb vallal panustada korteriühistute tegevusse oma korterite piires, vallale kuuluvad korterid tuleb korrastada, vallale kuuluv kinnisvara tuleb hooldada, lõpuni on renoveerimata Linnutaja lasteaed, koolid, spordirajatised, rahvamajad. Külad oootavad tänavavalgustust ja kõvakattega teid. Investeeringute vajadus on suuremahuline ja ilma Euroopa Liidu või riikilike programmide toetuseta me tulemusteni ei jõua.
Oleme eelarvekomisjoni ja haldusreformi komisjoni koostöös läinud läbirääkimistele järgmise infoga:
1.    Torma Vallavalitsuse võlakohustuste tabel seisuga  31.12.2015.a.

OLEMASOLEVAD LAENUD, LIISINGUD, KÄENDUSED JA MUUD KOHUSTUSED (EUR)
 
Kohustuse liik ja sihtotstarve
Partner
Kohustuse jääk 31.12.2015
Intressimäär
Lõpptähtaeg
Laen
SA KIK
166 692
Euribor + 1,0%
27.08.2023
Laen
SEB
206 025
Euribor+0,4%
01.01.2020
Laen
SEB
50 215
4,8%
30.10.2017
Laen
SEB
 39 681
Euribor+1,9%
15.09.2020
Kokku
 
462 613
 
 

 2.    Investeeringute vajadus 2016- 2023
Nr
Valdkond
Objekt
Periood
Toetus/ maksumus
Omafin %
Omaosalus summa
Finantseerija
Selgitused
I
Sotsiaal
Sotsiaalkeskus
2016-2018
 800 000   
15%
180 000   
KOV ja meede Erihoolekande asutuste reorganiseerimine,
 Spordihoone, korterid ehitamine ja sisustamine (KOV panus juurde 60 000)
II
Haridus
Torma lasteaed Linnutaja hoone
2016-2017
100 000   
40%-60%
40 000  - 60 000 
KOV, CO2, hasartmängumaksu-nõukogu
elekter, vent, katus, õueala
III
Haridus
Sadala kool hoone ja õueala
2018-2019
200 000   
15%
30 000   
KOV, meede Koolivõrgu korrastamine
fassaad, elekter, vent, osaline küte, maakiviosa rek.
IV
Haridus
Torma Põhikooli hoone
2017-2023
60 000   
20 % -100%
42 000   
KOV, Hasartmängumaksu-nõukogu
rekonstrueerimise lõpetamine
V
Kommunaal
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
2017-2023
800 000   
20%
160 000   
KOV, KIK
Osaline Sadala ja Torma. Täielikult Vaiatu, Kantküla, Rääbise, Tõikvere
VI
Kommunaal
Vaiatu ja Sadala tänavavalgustus
2017-2023
 100 000   
100%
 100 000   
 KOV
Uued valgustuse liinid
VII
Kultuur/MTÜ
Rahvamajade majade rekonstrueerimine
2017-2023
190 000   
20% - 100%
  175 000   
 KOV, KIK
küttesüsteemid, fassaadid, katus, ruumide välja ehitamine
IX
Elamumajandus
Elamumajandus (munitsipaal ja korteriühistud)
2017-2023
100 000
 100%
 100 000
 KOV
Korteriühistud, valla korterid
X
Teed ja tänavad
Kergliiklustee Torma-Kalmistu
2017-2023
 1000 000
 100%
 1 000 000
 Riik
Maanteeamet
VIII
Sport
Torma Spordihoone staadion
2019-2023
 160 000   
20%
  32 000   
KOV
 
XI
Turism
Puhkealad/ringtall
2017-2023
 650 000   
20%
  130 000   
KOV, PKT vms
 

 3.    Perspektiivne laenu ja toetuse kasutus 2016-2023
2016   volikogu otsused sotsiaalkeskuse ja CO2 omafinantseeringu katmiseks – 230 000 eurot. Sotsiaalkeskus peab valmis saama 2018, lasteaed 2017. Katteallikas LAEN.

2017  ÜVK Kantküla ja Tõikvere – 90 000 eurot kogumaksumus, 13 500 eurot omafinantseering, kui KIK toetab. Sadala rahvamaja katlaprojekt kogumaksumus 60 000 eurot, omafinantseering 49 000 eurot. Torma ja Vaiatu rahvamajad 50 000 eurot. Elamumajanduse vajadus 25 000 eurot. Vaiatu tänavalgustus 50 000 eurot.
Katteallikas LAEN. 2017 sügisel vabaneb tagasimaksmiseks vahendeid 30 000 eurot aastas.

2018 Põhikoolivõrgu meetmes omaosalus 30 000 eurot (kogumaksumus 200 000 eurot ). Torma kooli remondiks 20 000 eurot (katuse soojustamine, söökla ruumide remont). Elamumajandus 25 000 eurot. Vaiatu rahvamaja 20 000 eurot.
Katteallikas ÜHINEMISTOETUS

2019  Elamumajandus 25 000 eurot, Torma rahvamaja 31 000 eurot, Torma kooli söökla juurdeehitus 30 000 eurot, Vaiatu rahvamaja 30 000 eurot.
Katteallikas ÜHINEMISTOETUS ja LAEN

2020  ÜVK 30 000 eurot, elamumajandus 25 000 eurot, Sadala tänavavalgustus 50 000 eurot. Sadala rahvamaja fassaad 45 000 eurot.
Katteallikas LAEN. 2020 vabaneb tagasimaksmiseks vahendeid 60 000 eurot aastas.

2021-2023  ÜVK, puhkealad, staadion jms
Katteallikas LAEN. 2023 vabaneb tagasimaksmiseks vahendeid 24 000 eurot aastas.

 
Torma vald kavatseb esitada projektid Torma Sotsiaalkeskuse ehitamiseks, Torma Linnutaja lasteaia hoone energitõhususe suurendamiseks CO2 meetmesse, ÜVK tegevused KIKi, Sadala rahvamaja küttesüsteemi KIKi, Sadala kooli projekti Põhikoolivõrgu korrastamise meetmesse jne. Torma valla suuna valiku määrab suures osas toetusraha taotlemise võimalus. Jõgeva suunal on meil konkurents pea olematu, Peipsi suunal on taotlejaid roheksti ja praeguse investeeringute kava kohaselt on tulemas mitu projekti.
Toetusi kasutamata pole ka meil võimalik investeerida tänavavalgustusse, elukeskkonna parandamisse, rahvamajadesse jne. Selge et prioriteet nr 1 on Torma valla jaoks haridusasutused. Turismiarendamine ja kutluuriline mitmekesisus, mis on Peipsi suuna tugevused,  ei loe, kui meil on valla hooned remontimata, katused lasevad vett läbi ja tänavad on pimedad.







neljapäev, 14. aprill 2016

reform versus reform

Tänases Vooremaas ilmus artikkel paari volikogu liikme kommentaaridega Torma valla haridusvõrgu ümberkorraldamise teemal. Viidatakse puudustele menetlusprotsessis, kõrgetele lasteaiarühma loomise kuludele, vähesele informeerimisele jms. Kahjuks ei olnud vallavalitsusel võimalik kõiki väited koheselt kommenteerida.

Koolide pidamine maapiirkonnas on regionaalpoliitliselt oluline. Kui me tahame säilitada maaelu ja suurendada noorte perede osakaalu elanikkonnas, siis tuleb võimaldada kodulähedast kooli- ja alusharidust. See on tööjõu saamise  ja töökohtade loomise võti.

Alustuseks tuleb öelda, et haridusvõrgu korrastamise teema on olnud Torma valla arengukavas aktuaalne juba viimased kuus aastat. Sadala kooli ümberkorraldamine 6- klassiliseks kooliks, lasteaia rühma loomine vabanevatesse kooli ruumidesse ja haridusasutuste juhtimise restruktureerimine on olnud tegudes ja aruteludes pikka aega. Arengukava on avalik dokument, mille koostamisel on saanud kaasa räkida kõik huvitatud isikud.
Eelmise aasta lõpus kinnitas vallavalitsus dokumendi Torma valla haridusvõrgu ruumiline ja majanduslik analüüs, mis telliti selleks, et kaaluda läbi võimalikud toimivad haridusmudelid Torma vallas. Dokumendi koostamisse olid kaasatud kõik haridusasutused ja volikogu haridus- ja noorsookomisjon. Toimus avalik arutelu, koguti ettepanekuid. Null versiooniga ei arvestatud. Ettepanekud, mis andsid sisendi kolme haridusmudeli parendamisse, võeti arvesse.

Haridusvõrgu ümberkorraldamine tähendab sisuliselt lasteaiarühmade liitmist koolide juurde. Muudatused toimuvad juhtide osas ja uueks aastaks täpsustatakse majandusvaldkonna spetsialistide tööülesanded. Haridusasutuste igapäevatöö jätkub tavapäraselt ja ei saa rääkida laste heaolu  või hariduse kvaliteedi halvenemisest. Torma valla hariduskulud moodustavad valla eelarvest 57% , see on selgetl rohkem kui Jõgevamaal keskmiselt. Haridusvõrgu ümberkorraldamine vähendab hariduskulusid ligikaudu 20 000 eurot aastas, mille saame suunata hariduskulude realt investeeringute reale ja sellega parandada ning kaasajastada õpikeskkonda.

Volikogu vastavad eelnõud olid koos seletuskirjadega nõuetekohaselt edastatud volikogule ja avalikult kättesaadavad vallakodanikele. Seletuskirjades olid täpsed väljavõtted hoolekogude arvamustest ja õpilasesinduse arvamusest. Kõik menetlust puudutavad dokumendid - kirjad, protokollid jms on menetluskaustas valla kantseleis ja samuti  kättesaadav. Kõiki menetluses olevaid dokumente ei ole vaja eelnõule kaasa panna, selleks on eelnõul seletuskiri. Kindlasti oli volikogu liikmetel piisavalt aega, et dokumentidega tutvuda. Volikogu ja vallavalitsuse esindajad käisid hoolekogudes selgitusi andmas ja korraldasime kogemusreisi Haaslava valla Sillaotsa kooli.
Kõik pöördumised, mis vallavalitsusse jõudsid, said vastused selgituste ja põhjendustega.

Valla eelarves on kulureal "osalemine teiste omavalitsuste hariduskuludes" koondina kirjas nii põhikoolides kui gümnaasiumites  õppivate noorte eest tasumine. 12 õpilase eest ei maksa KOV välja 58 000 eurot.
Sadala kooli ruumidesse lasteaiarühma rajamiseks eraldas vallavolikogu 26 000 eurot. Lasteaiarühma rajamisele (rühmaruumid ja õueala) pani õla alla siseministeerium 9000 euroga ja Sadala piirkonna elanikud ning ettevõtjad 11 000 euroga. Kindlasti ei ole volikogu eraldanud 100 000 eurot Sadalasse lasteaiarühma rajamiseks. Viimase 2,5 aasta jooksul ei ole Torma vald teinud ühtegi nii suures mahus investeeringut.

Artiklis viidatud rahvakoosoleku protokolli ei ole Torma Vallavolikogule ja Vallavalitsusele esitatud. Seega ei ole olnud võimalik ka seda dokumenti volikogus arutada. Rahvakoosoleku eesmärk ei olnud küsimustele vastuste saamine, kuna vallavalitsusest eelnõude koostajaid kohale ei kutsutud ja vastuseid pidi andma volikogu esimees. Rahvakoosolekul osales suur hulk õpetajaid lasteaiast ja koolidest, lapsevanemaid, volikogu liikmeid ja kohalikke elanikke. Koosoleku kokkukutsumise eesmärk oli arutleda laste heaolu ja hariduse kvaliteedi üle Torma valla haridusasutustes. Nende teemadeni koosolekul ei jõutud. Esitati ohtralt pooltõdesi, inimesi hirmutati väidetega, et hariduse kvaliteet halveneb ja laste heaolu väheneb. Pigem vaimustuti  lugupeetud vallavoliniku ilkumisest minu laste aadressil. Koosoleku juhataja sõnavõtjaid korrale ei kutsunud. Küsisin 12.04.2016 koosoleku juhatajalt rahvakoosoleku protokolli ja osalejate nimekirjade koopiaid, kuid kahjuks keelduti neid vallavalitsusele edastamast.

Opositsiooni otsus peatada volikogu liikme volitused on põhjendatud erinevalt - demokraatia puudumine, koostöö puudmine, haridusvõrgu ümberkorraldamine jne. Kindlasti ei saa nende väidetega nõustuda, kuna enamus volikogu õigusaktidest võetakse vastu ühehäälselt. Üksikutes asjades on olnud eriarvamused ja see ongi demokraatlik - kõiges ei saa olla kõik ühel meelel. Väita, et selline olukord on lausaline, ei ole kohane. Kahjuks valisid volinikud tööst loobumiseks kõige olulisema aja - haldusreformi ettevalmistav töö jääb just järgmistesse kuudesse ja seega näitab tööst loobumine ka suhtumist valla käekäiku lähiajal mõjutavatesse protsessidesse. Tundub taotluslik.

kolmapäev, 20. jaanuar 2016

Haldusreform ja sünnipäeva-aasta mõjud

Haldusreform on märksõna, mis mõjutab järgmised pooleist aastat enamust eestimaalastest, Torma valla inimestest rääkimata. Omavalitsusliit korraldas teemaväljasõidu Raplamaale, meie kultuuri rahvas käis Tapa vallas, naabrid räägivad läbi ja uurivad võimalusi. Midagi toimub. Üks sõnum, mis kokkusaamistel tihtipeale välja öeldakse on, et ega see haldusreform veel kindel pole, ennegi on suuri plaane riigi tasandil tehtud, aga jõutud pole kuhugi jne. Alates nn tõmbekeskuste Eestist on kulutatud sadu tuhandeid eurosid haldusreformi ettevalmistamisele. Kui nüüd valitsus otsustab, et ikka liiga keeruline teema ja jätme ära, siis kvalifitseerub see Eesti Õhu, Tallinna Sadama, Eesti Energia jms "heade otsuste" hulka. Ehk siis Toompeal on raha küll, meie siin "all-linnas" viriseme, et raha on maailmast otsa lõppemas.
Torma vald on hoidnud HR mõistes uksed lahti ja ootame naabrite mõtteid koos tegutsemise osas.

Selle aasta valla eelarve kokku panemine on jõudmas esimese lugemise faasi. Põllumajanduse kehva seisu tõttu eelarve kasvu oluliselt ei planeeri ja selles mõttes on lihtne, kui pole midagi jagada, siis pole ka millegi üle riidu kiskuda. Komisjonid on oma töö teinud ja eelarve on nüüd volikogus arutamisel.

Eelmine aasta oli investeeringute aasta. Panen siia tabeli, mis näitab kuhu valla eelarvelised vahendid suunati ja mis objektid korrastatud said. Tegemist on siis ainult valla rahaga, nn katuseraha ja programmide/projektide osa ei ole siia juurde arvestatud.

Objekt                                                                                                Maksumus
Torma valla hajaasustuse veeprogramm 11480
Torma lasteaia katel 13600
Torma Põhikooli põrandad, radiaatorid 20000
Torma Mõisa ait-kuivati otsaviilu rem.(Muinsuskaitse) 5400
paljundusaparaat vallale 3000
vallateed 30000
Torma lasteaia kõnniteed ja mänguväljakud 9335
Sadala Põhikooli lasteaiaruum 26000
Sadala sotsiaalkorteri remont 2970
Sadala munitsipaalmaja katel 11473
Torma jalgtee valgustus 35000
Investeeringutes osalesid KIK 35 000 euroga, teedeprogrammist lisandus 18 000 eurot, hajaasustusprogrammist 11 000 eurot, erakondade "katuseraha" 16 000 eurot.

2016. aasta  eesmärgid valla arendustegevuses on selgelt piiratud, kuid olulised asjad saavad tehtud. Esmalt vaatame üle oma elamufondi ja proovime korrastada paar korterikarpi selliselt, et saaks pakkuda üüripinda. Alustame Vaiatu küla tänavavalgustuse projekteerimisega. Osaleme aktiivselt sotsiaalkeskuse projekti ettevalmistamisel, eeelinfo on maavalitsuse kaudu ministeeriumile saadetud, infopäevad on kohe ukse ees. Projekteerime valla hoonete elektrisüsteeme ja otsime võimalusi valla hoonete küttesüsteemide korrastamiseks. Kindlasti tuleb sel aastal tegeleda ka lammutusprojektidega.
Oleme alsutanud haridusvõrgu korrastamisega. Eelmisel aasta lõpus valmis haridusvõrgu analüüs, mis näitab ära haridusvõrgu paiknemise valla ruumis tulenevalt laste asukohast ning kulude optimeerimise võimalused.  Minu seisukoht on, et kõik HR-s osalevad omavalitsused peaksid oma haridusvõrgu ise ära korraldama enne kui teised seda meie eest teevad. Torma vald on tegevustega alustanud.

See aasta on Torma vallale sünnipäeva aasta. 12. detsembril 1991 sai Torma vald omavalitsusliku staatuse. Juba praegu paistab piduliku aasta mõju - ilm on ilus, asjad sujuvad ja inimesed on kõik sõbralikud ja head. Toredat valla sünnipäeva-aastat kõigile Torma valla elanikele!